EST RUS

Ahja Valla Tuglase Muuseum

Rändnäitus „Mälestusi „Kevadest““

11. märts 2013, ahja muuseum, Kommentaarid: 0

Rändnäitus koosneb 4 temaatilisest värvitrükis pannoost, mis sisuliselt koonduvad kõik „Kevade“ raamatu ümber.


Näituse „Mälestusi „Kevadest““ materjalivaliku ja ülesehituse loomisel on temaatiliseks lähtepunktiks Oskar Lutsu mälestused ja mälestuste kirjutamise teema. „Kevade“ raamatut „pildikestena“ jutustades on autor esitanud neid olevikust meenutusena „koolipõlvele“, minevikule. Rändnäitus koosneb 4 temaatilisest värvitrükis pannoost, mis sisuliselt koonduvad kõik „Kevade“ raamatu ümber.

Näituse esimene pannoo jutustab Oskar Lutsu „Kevade“ loo alates käsikirja alustamisest 1907. aastal kuni raamatupoe erakordselt eduka müügiartiklini 1912. aastal.

Teise pannoo ajakirjapärane kujundus ei ole juhuslik, see viitab „Kevade“ loo visuaalsele aluspõhjale milles on määrav osa olnud ka draama- ja filmikunstil mitme põlvkonna eestlaste rahvuslikus ühismälus. 21. sajandi algusesest saame juba näiteid tuua ka mitmetest heliteostest ja tantsulavastustest, mis on loodud Oskar Lutsu „Kevade“ ainetel või mõjutusel. „Kevade“ mängufilmi valmides 1969. aastal sulandusid kinosaalis nähtud filmikaadrid ja tegelaskujud kiiresti ja märkamatult raamatust loetud muljetega. Nõnda lähevad rahva kujutlustes „Kevade“ raamat ja film sageli vahetusse. Tänapäeval polegi see enam üllatav, sest meid ümbritsev kultuuriruum põhineb pildilistel sõnumitel. Suur hulk meie teadmisi on audiovisuaalset päritolu.

Kolmas pannoo avab „Kevade“ raamatu autori suhet oma lapsepõlvemälestustega. Mälestusi kirjutades oli Luts vaatleja, minevikku tagasivaataja. Arno Tali tegelaskuju „Kevades“ võimaldas Lutsul olevikus vaadelda kõrvalt iseennast minevikus. „Kevade“ raamatus kirjeldatud kooliaja kirjutas Luts veelkord läbi oma mälestuste-sarja esimestes raamatutes “Vanad teerajad”, “Talvised teed”, “Läbi tuule ja vee” ja “Vaadeldes rändavaid pilvi”. Nende raamatute taustal võiks ju küsida, kuidas mälestuste kirjutaja mäletab, meenutab ja kirjutab oma eluloost ja toimunud sündmustest. Meie mälu on valikuline, nõnda on ka kirjapandud mälestustes tehtud valikuid, vahelejätmisi, realistlikke olupilte täiendatud kujutlustega või kunagised kujutlused täidetud juba hilisemate elukogemusega.

Neljanda pannoo teemaks on „Kevade“ raamatu tõlked, mida on kokku ilmunud 13 erinevas euroopa keeles. Selle pannoo loomisel oleme koostöös näituse kujundajaga mõlenud eelkõige õpilastele ja kooli kirjandustundidele. Pannool kujutatud Euroopa kaardile saab paigutada iseseisvalt 13 pilti, mis kujutavad eri maades ilmunud „Kevade“ tõlgete köiteid. Tulemuseks avaneb pilt, kus Lutsu „Kevade“ on paigutatud maailmakaardile. Samas on see ka võimalus kontrollida oma geograafia-alaseid teadmisi. Pannoo tehniline teostus on aeganõudvam ja see pannoo valmib ajaks, kui näitus hakkab 1912. aasta kestel rändama Eesti koolides.

Näitust on võimalus tellida  O. Lutsu majamuuseumi kaudu Liivi Rosenvaldilt, e-post     Liivi.Rosenvald@katarina.ee

Külliki Kuusk (kylliki.kuusk@gmail.com)

 

Rändnäituse fotod ja illustratsioonid: Oskar Lutsu Majamuuseum, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakooli Muuseum

Teostus: OÜ Seridisain

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri
Voog. Tee ise koduleht!