EST RUS

Ahja Valla Tuglase Muuseum

Muuseumiaastal panustab Ahja muuseum kultuuriväärtuste kogumisele.

12. jaanuar 2009, ahja muuseum, Kommentaarid: 0

„Kirjanduse nagu kõigi teistegi kunstiteoste väärtus oleneb neist hoovavast emotsionaalsest mõjust. See aga võrsub autori enese süvenemis- ja  keskendumisjõust ning vormilisest väljendusvõimest.“

Fr. Tuglas, „Noorte Hääl“  1965, 31.dets.

Kui Eesti kirjandusmuuseumi asukohta teab ilmselt enamik eestlasi, siis peale selle tegutseb veel hulk muuseume, mida külastatakse enamasti vaid kirjandusõpetaja eestvedamisel ja mis meenuvad jälle pensioni-päevil. Aga neid võiks uudistada ka vahepeal.

Küllap on hulk eestlasi sattunud koolipõlves Võrru Kreutzwaldi ja Pärnusse Koidula memoriaalmuuseumi ning kindlasti söönud karaskit Kurgjal C. R. Jakobsoni talumuuseumis. Siiski ei pruugi nende jalg olla astunud näiteks Jõgevale Betti Alveri muuseumisse, mis avati alles mõne aasta eest.

Neile, kellele meenub kohe Lutsu kihelkonnakoolimuuseum Palamusel, võib aga tulla üllatuseks, et Lutsu majamuuseum asub hoopis Tartus. Samuti on kaks muuseumi Tammsaarel – üks mõistagi Vargamäel ja teine Tallinnas Kadriorus.     /EPL 05.11.08/

Friedebert Tuglase sünni- ja lapsepõlvekodu Ahja, Illimari lugude tegevuspaik.  Kirjanik seisab väärikalt Lutsu ja Tammsaare kõrval, omades  sünnikohta kajastavat vallamuuseumi. Tallinnas asub aga Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus (kuni 1993. aastani Friedebert Tuglase Majamuuseum).

Alanud muuseumiaasta raames tervitab Ahja Tuglase muuseum oma sõpru ja koostööpartnereid, samas on teretulnud uued huvilised ja koostööettepanekud, et muuta muuseumielu huvitavamaks ning mitmekesisemaks.

Ahja muuseumituba ootab jätkuvalt esemelisi mälestusi Ahja elust: märke, särke, klaase, dokumente - kõike sellist, mille puhul seos Ahjaga on silmnähtav. Kindlasti ei oota muuseum ainult esemeid, vaid ka lugusid, mis nende esemetega kaasas käivad.

Ehk on olemas kogutud kroonikaid, fotosid ning videosalvestisi varasemast ajast -seltside, ringide tegevusest? Kõik ettepanekud on teretulnud telefonil 79 70 100 või meilitsi ahjamuuseum@hot.ee

Hea meel on tõdeda, et ühe kroonika lugu on saanud digitaliseeritud ning huvilistele kättesaadav. Eesti Kultuurkapitali toel on valminud digitaalselt Ahja kroonikad, mille on kirja pannud kodu-uurija Gustav Kooskora eelmise sajandi 70.-80. aastail.  Lähemalt on võimalik uurida muuseumi kodulehelt või  http://www.hot.ee/ahjakroonika/       

Üks tore traditsioon on Fr. Tuglase nimeline igaaastane omaloomingu konkurss. Õpilaste omaloomingukonkursse on Ahja Keskkool korraldanud juba aastaid. Konkursil võivad osaleda kõik Põlva maakonna õpilased ja õpetajad. Seekordne konkursitööde esitamise tähtaeg on 11.veebruar 2009, parimad saavad preemiad kätte Fr.Tuglase nim. Ahja Keskkooli aupäeva (Tuglase sünniaastapäeval, 02. märtsil) aktusel, mis seekord toimub 3.märtsil 2009 kell 12. Täpsem info avaneb kooli kodulehel, klõpsates uudiste lingil: http://www.hot.ee/ahjakeskkool/ 

…Ja nii oli õnnelik ka su elu ses nüüd juba olematus majas olematu järve kaldal. Pane käed silme ette ja tuleta meelde! Sule kõrvad ja kuulata! On nagu kohiseks kuldne jõgi kauguses….     Fr. Tuglas „Väike Illimar“, 1937

Kui tekkis mõte külastada Illimari sünnikohta, võta omale aega uurida Fr. Tuglase kirjandusromaani „Väike Illimar“. See on viie-kuueaastase poisi arenguromaan, taustaks olukorrad, milles autor lapsena elas, aluseks autori lapsepõlveelamused. Nii arutleb Tuglas, olles kirjutamise hetkel ise juba parimais aastais,  teose algusridades: „Väike Illimar, kirjeldan sind nõnda, nagu mäletan minevikust ja nagu näen nüüd. Olen sinuga koos kasvanud, olen kõik su päevad ühes elanud, olen peaaegu sa ise, ja ma peaksin sind tundma. Kuid olen nüüd ometi ka palju vanem ja näen ning mõistan kõike hoopis teisiti. Palju sinust on minus kadunud ja palju uut juurde tulnud. Mis on ehtsam, mis parem, tookordne või nüüd? Tõtt- öelda, ma ei tea seda. Kuid meil polnudki valida, tuli aga vananeda, tahtsid sa seda või mitte. Kõige eest hoolitses aeg, ja aeg on nüüd selleski süüdi, et ma sind jälle näha tahan. See on juba teatud iga, kus hakatakse uuesti hellusega minevikule mõtlema..“   Võid üllatuda, kuivõrd maaliliselt sinu ette kerkib saja aasta tagune mõisaaegne Ahja koos tolleaegsete  tegelastega…

”…põhimõtteliselt arvan, et tulevikuski jäävad esmajoones elama teosed, millesse juba olevikus on elavat jõudu valatud. Need on ajajärgu tihendatud vastukajastused seda aega allegoriseerivate tegelastüüpidega või jälle üldinimlikke hingeliigutusi väljendav tundeluule, mis jääb igiaegadeks mõistetavaks. Viimistletud kunstivorm on seejuures iseenesestki mõistetav.”   Fr. Tuglas, ”Nooret Hääl” 1965, 31.dets.

Meeldivate kohtumisteni Ahjal – väikese Illimari radadel.

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri
Voog. Tee ise koduleht!