EST RUS

Ahja Valla Tuglase Muuseum

Fr. Tuglas vs väike Illimar - 125

2. märts 2011, ahja muuseum, Kommentaarid: 0

Illimar ärkas hommikul sellest, et hele päikesekild otse ta näo lähedal värises. Ta oleks veel maganud, kuid valgus paisus ikka tugevamaks ja tungis lõpuks läbi kinniste laugudegi. Ning see ei andnud enam rahu.....

Täna möödub 125 aastat Friedebert Tuglase vs väikese Illimari sünnist!
Elustame Tuglase juubelipäeval taas üheskoos Illimari aegsed tegelased ning äratame ahjalastes  taas ja taas esile kerkinud tegelaskujud.....


Meie kodukanti tuvustav ühelt poolt täiesti autobiograafiline lugu ning teisalt ilukirjanduslik teos käsitleb ainestikku võimaliku täpsuse ja realismiga. Mõne sündmuse või tegelase käsitlemisel lähtub kirjanik küll kõige tõepärasemast lähtekohast, arvestades seejuures tegelaste karakterkuju. See "lapsepõlve lugu" koosneb tõsielulisest ja mõttekujutluslikust ainesest. Teose kirjutamisel olnud Tuglasel toekalt abiks tema oma vana ema, kes aitas meenutada tegelastüüpe ja sündmusepisoode, mida kirjanik ise oli juba unustamas. Ta on püüdnud oma lapsepõlve päevi kirjeldada võimaliku täpsusega - nõnda mõisa ehitisi, ümbritsevaid maastikke, inimesi ja nende vahekordi.
Tuglase perekond koosnes Ahjal kuuest liikmest: isa, ema, vanem vend Karl Eduard ja noorem vend Johannes ning nooruke  tädi Liisa.
Väikeses Illimaris on esitatud üle poolesaja tegelase. Siinkohal on loetletud üles tegelased, kelle puhul saab öelda midagi täiendavat või õiendavat.
Ahja mõisa omanikud von Braschid - on teoses mainitud kui "kuri härra" ja "pime härra".  Ühe matuseid nägi tulevane kirjanik tõesti ka oma lapsepõlves. Hull - Juhan ja Leitud - saks pidid olema poolvennad ja "kurja härra" pojad.
Mõisa ülemvalitseja Glasenapi nimi oli tõeliselt von Ratleff ja valitseja Möllersoni oma Johannes Villemson.
Kirjutaja Erni Tiiliku nimi oli Jaan Puusepp [29..12.1864 - 27.11.1947]. Oli Tuglase lapsepõlve ajal Ahja mõisa, hiljem valla kirjutajaks. Thieligkhu nimi oli laenatud talle ühelt saksikult suvitajalt. Jaan Puusepp olla saatnud kirjanikule 1946.a. selle püssikuuli, millega olevat 1888.a. tapetud "maruhärg"...
Lell Märt Mihkelson, isa vanem vend oli kaua aega mõisa puusepaks. Tema naise nimi oli Ann. Kui palju neil lapsi oli, seda kirjanik enam ei mäleta, kuid Jaan ja Karla, keda hilisemal ajalgi kohanud, olid küll olemas.
Isa noorem vend, lell Jaan teenis Ahja Vanamõisas. Isa õde, sõtse Mai oli kutselt pesunaine ja usult baptist- tema mees Viidu. Isa teine õde oli "peenem"  pesunaine ja kolmas õde - Hull sõtse, kes elas pidevalt küll Ahja Mõtskülas, sealt väljus vaid oma nõdrameelse rännakuile.
Ühe silmaga viinameistri Kranichi nimi oli tõeliselt Kanig ja lätlasest sepa oma Georg Biedermann.
Aednik Toru nimi oli Mattiesen- iseloomult südamik, enesevastu kitsi ja väga üksik.
Vana Hirmu Juhan ja tema naine Ane tüübid on esitatud üldjuhul tõetruult. Samuti Härja- Kaanu ja Laka - Leenu abiellumislugu. Kaanu eesnimim olnud siiski küll Kaarel.
Pöta Tõnis 
oli küll olemas, kuid aja möödudes kehvaks jäänuna tema elu lõputeekond leinava härjakarja ees Võnnu kalmistule on kirjeldatud küll puhta mõttekujutusena.
Kaera - Jaani, Nunn- Jaani ja Hull Juhani nimedega lugusid tuntakse veel praegugi ahjalaste keskel. Samuti kuuluvad tõeliste prototüüpide hulka veel mõisavirtin Sohvi ja toapoiss Vogel, Haige - Jakob ja Kala - Piiskopp, Mark - Jaan ning Avvus Jaan koos oma võrukaelast pojaga.....

Tulevane kirjanik, kui esimest korda koos vanematega linna sõidab, näeb Võnnu kiriku kohal väikest imepeene mõtliku näoga karjapoissi. Seal maanteeääres seistes, raamat käes. See nägu paelus tulevast kirjaniuhärrat sedavõrd, nagu läbi une. Kuid juba oli vanker möödas...Tuglas on pidanud silmas siin oma eluaegst kirjanduslikku kaaslast Gustav Suitsu, kelle sünnikodu oli Ahjast vaid kümmekond versta eemal ja kes oli temast ainult paar aastat vanem...
Friedebert Tuglase kirjandusliku tegevuse algus langeb ta varasesse noorusse.
Gustav Suits oma lõppsõnas "Noor-Eesti" ajakirjale kirjutab noor-eestlaste esimesist kokkupuutumisist Tartus 1903– 1905: "Siin elas, siin õppis, tegi tykkisid, kirjutas, töötas, kannatas ja uitas ymber, meie noorsoo-ringkonda riivates, Friedebert Tuglas.

Ahja Tuglase Muuseum avab täna kirjaniku sünnipäeval algusega kell 11.00 pidulikult Virtin Sohvi Varakambri. Külas on lasteaed Illikuku, kes sünnipäevameeleolu loovad pisikeste illimariteemaliste etteastetega. Olete kõik lahkesti oodatud.

KOOL KORRALDAB AUPÄEVAL KELL 11.05- 11.50  ÜHISE MATKA "ILLIMARI" RADADEL.
NB! RIIETU VASTAVALT ILMALE JA TALVISELT!

Kaunist pidupäeva kõigile!

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri
Voog. Tee ise koduleht!