EST RUS

Ahja Valla Tuglase Muuseum

Kust sa tuled Kaera-Jaan?

12. aprill 2011, ahja muuseum, Kommentaarid: 3

Üks vahva idee on Eestimaa peal liikumas. Nimelt: viime Eesti tuntuima rahvatantsu kaerajaan aastaks 2011 Euroopasse, õpetame võimalikult palju eurooplasi seda tantsima...

Aastal 2011 on Tallinn Euroopa kultuuripealinn ja Eesti rahvatantsijad on sel puhul otsustanud nii Euroopale kui maailmale kinkida oma rahvatantsu kaerajaan, et näidata eestlasi kui tantsurahvast. Selle ideega tuli sügise hakul välja kirjanik ja kirjastaja Hans Luik seenior ja seda saab lugeda siit Lingi aadressile uues aknashttp://www.epl.ee/artikkel/476388 Teame, et Eesti rahvatantsijad on nimetanud oma rahvatantsuks kaerajaani ning on otsustanud kogu maailmale näidata eestlasi kui tantsurahvast, levitada tantsuoskust euroopasse ning läbi selle kinnistada Kaerajaan maailmakaardile...

Tasub hetkeks peatuda ning tagasi vaadata - pöörduda juurte ja alguse juurde, kust Kaera-Jaani tekkelugu alguse on saanud...
Ahja Noortekeskus tutvustas Lüübnitsas Põlvamaa noortekeskuste omakultuurifestivalil Kaera-Jaani tantsu tekkelugu. Festivali korraldas Mikitamäe noortekeskus noorsootöötaja Karin Viljuse eestvedamisel.

Jutustaja– Rohkem kui sajand tagasi oli Ahja mõisa ja Kärsa küla vahelise maantee ääres oru kaldal armetu onn. Vanadusest viltu seinad, männikoorest katus,viltune korsten. Onnis elas pops Piitre Matson. Ta oli pisut pahaloomuline mees, kellest ei jäänud ümbrusele häid mälestusi. Teda kutsuti Kaera Keisriks, sest ta tegi oma onni ümber alati ainult kaeru maha.

Lavale tuleb Kaera- Keiser  külvab ja ütleb .“ Ma tii nii pallu kaaru, et saap keisrilegi!“ Liigub laval ringi, külvab ja kordab : Ma tii nii pallu kaaru, et saap keisrilegi“ ja istub pakule.

Jutustaja – Tema kolmest abielust oli tal hulk lapsi, kelle igaühe nime ette lisati isa hüüdnime järgi sõna „Kaera“. Nõnda kutsuti üht ta poegadest Kaera-Jaaniks, pärisnimega Jaan Matson.

Laval mängivad – hüppavad  kõik meie trupi  liikmed, kes on  kaasas, nad on  Kaera-keisri  lapsed.

Jutustaja - Jaan Matson oli umbes 3 aastat Ahja mõisas lätlasest sepa georg Biedermanni juures õpipoisiks. Ta oli keskmist kasvu, blond, kõrgivõitu noormees, suur naistekütt ja -lemmik.

Lavalt jalutab rahulikult läbi Jaan, jääb seisma, näitab ennast rahvale, tal on pea püsti ja uhke olek.

Jutustaja- Lugu, mis andis tõuke ta nime populaarsusele, juhtus tõenäoliselt a. 1889 ja on seotud muidugi naistega. Tollal pesti mõisa pesu endises õlleköögis, osalt selle suures eeskojas, osalt erilises pesuköögi ruumis. Kord olid häärberitüdrukud (Kilk – Liisa ja Janni-Mari) otsustanud ennastki pärast pesupäeva pesta.

Laval on suur vann, tünn, pesemisnõu) ja tüdrukud pesevad algul pesu, siis lähevad ka ise vanni pesema. Naudivad pesemist ja mõnulevad.

 Teksti lugeja - Pesupäevast olid kuulnud ka Kaera- Jaan ja Kolli- Juhan – viimane oli juhmivõitu, kokutav mees, ametilt rätsep, kes samuti tundis huvi naiste vastu, kuid naised temast eriti ei hoolinud. Mehed peitsid ennast pesukööki, kumbki omapead, teineteise teadmata.

 Laval mehed hiilivad vaikselt, tüdrukud pesevad ja hullavad ja pritsivad vett. Nii satub vett ka meesteni, kes koledal kombel ehmatavad ja peidust välja jooksevad.

Jutustaja -  Milline jant sellest lõpuks sigines, seda praegu lähemalt ei mäletata. Kohe tekkis sellest ka Kaera-Jaanile pühendatud pilkelaul, autoriks mõisa käsitöölised.

Tüdrukud naeravad ja hakkavad laulma- Ai Kaara-Jaan, ai Kaara- Jaan.

                                                                 Ai karga välla kaema.

                                                                 Kas om kesva keerulise,

                                                                 Kaara kateharulise.                                                               

                                                                 Ai Kaara- Jaan, ai Kaara- Jaan

                                                                  Ai, karga Marit Kaema

                                                                 Kas om kesva keerulise,

                                                                 Kaara kateharulise.

Kõik laval tantsivad ja pilavad lõbusalt. Kaera – Jaan ja Kolli- Juhan häbenevad eemal. Neid püütakse ka tantsule tirida.

Jutustaja – Esialgu tunti Kaera-Jaani tantsu ainult Ahja mõisas ja selle lähemas ümbruses.Seda tantsiti jaanituledel ja kiigemängudel, laulu saatel, ilma pillimuusikata. Tants levis kiiresti, sest ta oli lihtne ja sellega sai hakkama igaüks.

Kaera-Jaan oli esimene rahvatants, mis tungis salongi, Tuljaku võidukäik hakkas hiljem. Nagu Tuljakut nii tantsiti ka Kaera-Jaani harilikult peo lõpus, viimast tuju ja energiat välja pannes.

Kaera – Jaan ise oli aga väga pahane laulule ja tantsule, mis talle seda naiste piilumislugu alati meelde tuletas. Sellepärast kolis ta isegi kodukohast Tartu. Aga tants tuli ka sinna järele...

Lavastaja ja jutustaja rollis Piret Palm,

Ahja Avatud Noortekeskuse juhataja-noorsootöötaja


Ahja trupis osalesid Katriin Kottisse, Gerthrud Männiste, Alger ja Alari ja Pärnamets, Rasmus Puur ja  Renar Kihho.

Loo allikas "Eesti Kirjandus" 1939, nr.12 lk.357-360. Autor Friedebert Tuglas - kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija. Sündinud Ahjal 02.03.1886 ja surnud Tallinnas 15.04.1971.

Pühendus austusega Tuglase 40. surmaaastapäevale. Kummardus ahjakatele, kes mälestusi au sees hoiavad ning pärandit edasi kannavad.


Kommentaarid: 3

Piret Palm
13. aprill 2011

Kiidan trupi noori näitlejaid, kes suure rõõmuga mängisid ja pika päeva vastu pidasid, koju jõudsime õhtul enne 10. Festival Lüübnitsas jätkus veel Zetode esinemisega.Elamus oli ka setode rahvatantsude õppimine. Tänan kõiki lapsevanemaid, kes lubasid lapsed kaasa ja neil ka vastavaid kostüüme aitasid valida. Katriini emale suur pai, kes "Janni-Mari" stiilselt riietas.

Piret Palm
13. aprill 2011

Loomulikult suur tänu ka lavapildi maalijatele - KaisaK, Kaisa P., Doris, Hannela, Astrid, Elis, Kadri, Renar, Marleen, Piret. 10 inimese koostöö.

Katrin
14. aprill 2011

Tubli! Tänud Teile Piret, Ahja noored ja tegusad lapsevanemad. Minevikuta ei paista ka tulevikku....

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri
Voog. Tee ise koduleht!