EST RUS

Ahja Valla Tuglase Muuseum

Ahjalt algab nii mõndagi

6. september 2011, ahja muuseum, Kommentaarid: 3

Mõni aeg tagasi võis näha Illimari radadel veidi rohkem rahvast, kui tavapäevadel, pisut sagimist ning kostus ka lõõtsalugusid. Tegemist oli raamatukogutöötajate suvepäevade avamisega, mille juhatasid sisse rõduteatri näitlejad Külli juhatusel. Täna aga algas muuseumipedagoogide kolmepäevane suveseminar Põlvamaal, korraldaja Marge Luude - Talurahvamuuseum. Avatervitused Illimarimaal  juhatas sisse Ahja  estraaditrupp Anne Reinhold - Seene eestvedamisel....


Keskpäeva paiku saabus meile bussitäis muuseumi töötajaid, keda olid tervitamas eestimaa parim lõõtsamees Heino Tartes ning Virtin Sohvi.
Koos seati sammud muuseumihoovi, kus sai oma käega asetada kivisõlele erinavaist eestimaa paigust kaasatoodud kivi. Kivid jutustavad oma lugusid kommentaarides.

Pisike tervitus ja sissejuhatus, ning suunduti muuseumisse, et koos vestelda meie igapäevatööst omade ringis.

Seejärel suunduti rongkäigus väikese Illimari maadele seiklema.
 
Sünnikohta tähistava mälestuskivi juures ootas ees rõõmsameelne seltskond rahvarõivais daame. Neil koondnimeks Naisansambel Rukkirääk ning juhendajaks Elli Käämer.

Külalistele sai osaks kuulata temaatilisi laule ning Virtini esituses mõned selged pildid nimitegelase raamatust.

Kes hoolikalt kaasa elas ning tähelepanelikum oli, sai omale õige vastuse ära arvamise korral kohaliku sepapiosi poolt valmistatud "naljanaela". Eks õppimine ja lust käi ikka käsikäes.

Edasi suunduti (soovitatavalt ikka paarikaupa) järgmisse pildikesse.

Peatuti Tartu-Räpina mnt. teeristil, kus metallpäikesest teeviit juhatab Illimari maadele. Elavnesid pildid Pöta Tõnisest ning selgusid tõed Kõrratarest, mil möödunud aegadel  teeristil oli täita oma roll.

Edasi suunduti mööda jalgrada Juustumeistri kojast... 

...ning Tõllakuuri esisel oli ennast vanal vedruvankil rehapulki vestma seadnu vana Juhan Hirm (Karl Käärik) isiklikult. Tema oli ikka see tegelane, kes  Illimari pojule  kosja minemise mõtted pähe seadis...

Mõned tõeterad  teosest külalistele jagatud...
...kõlas kõrvulukustav KONG!!!  See oli söögikell, mis teelised pikalt ning väsitavalt teadmisterajalt  pisikesele pausile palus. Ah-Ja pubis ekstra koduhõngulised lihapirukad rätikuga kaetud korvikeses, veel veidi soojadki.....mmmmm.
Ning egas pikka pidu pole. Kõlas taaskord KONG!!! mis seekordse söömaaja lõppenuks pidas ning teelised järgmisse pildipunkti asutas.

Taas olid külaliste jaoks ennast pidurõivaisse ja -ehteisse seadnud ahja väärikad daamid. Need kenakesed on ennast väärikalt Hõbesõlgedeks nimetanud ning nende juhiks kohalik tantsuseadja Marju Rämmer. Silmailu pakkusid nemadki koduteemaliste tantsuseadetega.

Aga virtin Sohvi muudkui eksamineeris

ning jagas taibumatele ja tublimatele külalistele aga "naljanaelu", mis jäävad tänast toredat päeva kaugemailgi paigus meenutama.

Kirjanduslik pealelõunane jalutuskäik päädis aga sellega, et mõisahäärberi esisel platsil Temale enesele  väike Illimar (Jagnar Jürgenson) kosjaskäigu tee ette oli võtnud. Sai peigmeest põlvelgi kiigutatud ning kosjaviina mekitud - osast ka külalistelegi pakutud....

Meeleolukas  90 minutit pildikesi Ahjamailt oli märkamatult mööda läinud ning Mooste rahvas juba ootamas....
Pildikestes osalenud Illimarid on koolipoisid, kes on võitjaks osutunud samateemalisel konkursil Ahja koolis.

Annan Teile edasi ka emotsioonid  külalistelt, kes endit Ahjalt lahkuma seades teadma said, et just ekstra nende tulekuks oldi sedasi südamest ettevalmistunud. Suur aplaus!

Kummardus ja tänusõnad Teile kõigile!
Katrin
Kivid jutustavad kommentaarides:

Kommentaarid: 3

Silja
13. september 2011

Tere! Üks pisem, punakas kollaste ringikujuliste laikudega kivi Teie kivisõlest on pärit Viljandimaalt, Saarepeedi vallas asuvast kruusakaevandusest (ametlikult on sellel kiviõhkamise kohal kindlasti teine nimetus). Mulle jäi see silma just oma väljanägemise tõttu - kivi meenutab natukene fossiile, aega enne meid. Ja ega ma seda kivi poleks julgenud endaga kaasa võttagi, kui see tükike maast poleks minuga nö rääkinud (igat kivi ju kaasa võtta ei maksa). Ning kuna Põlvamaal on minu jaoks sama müstiline aura ja teistmoodi hingamine nagu Viljandimaalgi, siis sobis läbi selle kibi sedasi minu mõtteid ja tundeid edasi kanda küll, Teile edasi anda. Sellise emotsiooniga punane kivi siis! Head Silja Tallinna Teletornist

Kaja
14. september 2011

Tõin Ahjale lameda paekivitüki oma koduõuest Virumaalt,Rakvere lähedalt Vetiku külast Mullikmäelt. Kuna ma ei teadnud täpselt, mis otstarbeks see küsitud rusikasuurune kivi mõeldud oli, arvasin, et ehk on Maantemuuseumi välialal mingi tee ehitamine plaanis. Aga sobib ehk sõlele naastukski...

Anneli
15. september 2011

TERE! Oli endal küsimatagi tahtmine Teile kirjutada. Ahja ikkagi Vana-Tartumaa. Mina olin sel koolitusel ainult esimesel päeval ja ei sattunud kaugemale kui Moostesse. Aga nägin ma pallju ja omast meelest ka väga olulist. Ahja ja Mooste pakuvad mingis mõttes kontrasti.Hea kogemuse saab, kui neid järjest külastada. Ahjal on näha inimesi, Moostes pole. Ahjal on näha (kuulda) koguni loomi, kes kõigest hingest tahavad kohta edendada: kassipoeg, kes mälestuskivi pealt alla liugu lasi (korduvalt), et külalistel tore oleks. Kusagil oli ka vahvaid koeri. Ja kuked tegid keset päeva kena kontserdi. Vanemad inimesed ja lapsed (lapsed ületasid end tõesti) tegutsesid loomulikult. Olid motiveeritud ja rohkemgi veel. Ahja koolilapsed lehviatsid teies korruse akende taga (klaaside tagantki). See oli väga südamlik. Mooste koolilaps vältis külalisele otsa vaatamist ka siis, kui oldi klassis kahekesi. Selge see, et Moostes oli raha, aga inimesi polnud näha peale ühe vanamehe, kes sõitis oma viletsal jalgrattal ja vana naise, kes vilksatas, piimanõu käes. Kõik uksed käisid riivi ja lukku. Ei suuda uskuda, et seal ka elu keeks. Ahja naistest, kes tantsisid. See oma tehtud tants eriti oli hea vaadata. Üks oluline mõte tuli mulö pähe neidf nähes: lõpetatagu kogu vabariigis vanemate naiste memmetamine. See on liiga familiaarne ja vaatab inimest liiga kitsalt. Kutsutagu kõiki lihtsalt naisteks. Pole vaja ka seda seeniori-juttu. Kas teised on siis juuniorid või mis? Olgu lihtsalt naised, vanad ja noored. Kui vaja siis üheskoos seda püsimise asja ajamas ja koguni loominguline olles. Lahterdamine häirib nii tegijaid kui vaatajaid. Mis loeb vanus, kui mõistus on peas ja silm särab. KUNA TEIL ON SEAL ESIL ILLIMARI-TEEMA. SIIS VÕIKSITE TEHA KOOSTÖÖD LASTEMUUSEUMIGA. TEIL VÕIKS OLLA ÜLDSE LAPSEPÕLVE-TEEMA AJAMINE. KES SEDA NÜÜD ERITI AJAB? EGA SIIS MÄNGUASJAD JA LASTEGA MÄNGIMINE POLE SEE LAPSEPÕLVE-TEEMA AJAMINE. LAPSEPÕLVE OLULISUS JÄRGNEVALE ELULE JA KA LOOMISELE. VÕIKSITE MÕNE SEMINARI PEALE MÕELDA (REGULAARSELT TOIMUVA PEALE). Mina olen see, kes tõi punase lapik-ümara kivi ja kippus sellest ka rääkima. Siis Ernst Enno lapsepõlvemailt. (Muide ka Tuglase esivanemad on kunagi tolle mõisa juures midagi teinud.) Ernst ajas üht võimsat kivi taga. Kopeerin siia ühe osa juttudest, millega üritame päästa järjrkordsest uuristamisest Tulimäge (8. kõrgus Tartumaal). Sealt see kivi ongi, karjäärist. Materjali 5 jääajast. Millistest selle kandi kohtadest veel luuletusi on kirjutatud? Kui hästi otsida, võib ehk Ernst Ennoltki mõned read leida. Raamatus „Minu sõbrad“(lk 12-13), kus tal kaarnakivi oma kujutlustes juba leitud ... Ja jälle lähen mina kodu poole. Sääl tuleb mulle suur ja pime mets vasta. Metsa sees on linn. Mina astun väratist sisse. Kõik nutavad. Mina küsin: Mis teie silmad ikka nii väga tilguvad? Vastavad kõik: Suur lendav madu sööb iga päev kolm inimest ära ja nii on järg varsti meie käes. Mina ütlen: Küll ma temast jagu saan. Nemad vastavad: Sina oled ikka hää laps, küll saad! Mina võian säälsamas kätt kaarnakiviga, kahman siis suurel pedajal ladvast kinni ja löön lendaval maol säälsamas üheainsa matsuga pää puruks. Linnarahval meel hää ja ütlevad: Jää no ikka meie kuningale pojaks, meie anname kõik õunad ja ploomid sulle; pähklaid saad kah, jää aga siia. - - - Siis tulen mina jälle edasi ja tillukene linnukene tuleb vastu ja laulab oma keeli: „Kas üits tsirgukene külväs, kost ta saab, mes ta süüb, kas ta nälgä kooles? Tema loodab Looja pääle, kargab sääl ossa pääl, tõstab oma hääle.“ Siis laulan mina talle vasta koguni uut laulu, mida vanaemagi ei oska, mis nii ilus on, et linnukenegi nutma hakkab ja Jankel ütleb: Too on ju Erni, minu sõber, kes sääl nii ilusti laulab päris uut laulu.“ Kokku kogus Anneli Aan, Tartumaa Muuseumi pedagoog-kuraator 5. aprill 2011 TÄIENDUSED 1. Ernst Enno esimene trükis ilmunud luuletus (1896) on järgmine. Luuletuses on mainitud hiit. Esimene sõna selles on „mets“. Ma kuulan Mets vaikne ja vaga kuuvalgel, Ma kõnnin sääl üksinda; Lind lauluga uinund öö algel ... Mu süda, mis ootad sa? Ma kuulan ja ootan – ma kuulan, Mis ilmutab mulle hiis; Haab kahiseb tasaselt, kurvalt, - Kuid ööbikul rõõmuviis ... Ernst Enno „Rändaja õhtulaul“ , Kirjastus „Ilmamaa“ ,1998 , lk 7 AHJALE minu koostatud kalendritest Vana Tartumaa kohta. See aasta (2011) on pooleli. See on vihje-kalender. Huviline uurib ise edasi. 2007 ei onud midagi, ka polnud nii põhjalikult teinud 2008 1858 sünnist Johannes Raudsepp köster, ajalehtede kaastööline, õpetaja seos Ahja muusik, kirjut raamatu mesindusest 1888 sündis Johannes Nutt põllumees, seltsitegelane Ahja 1928 sündis Vladimir Koslov (Vladi Kellik) TTÜ maj-teooria prof Ahja 1933 suri Johannes Raudsepp köster, ajalehtede kaastöötaja, Ahja õpetaja, muusik 1963 suri Nikolai Kubli muusik, muusikaõppejõud Ahja v 2009 1889 sündinud Kristjan Kure koolimees, Tall Õpet Inst dir, õpikute autor sünd Ahja v 1894 sündinud Nikolai Kubli muusik ja muusikaõpetaja sünd Ahja 1909 sünnist Uku Masing teoloog, luuletaja seos Aadu Meeksi kirikuõpetaja, hiljem Austraalias sünd Ahja v 1934 Kristjan Torop tantsujuht sünd Ahja 1949 suri Joh. Oskar Rütli advokaat ja maj-tegelane seos Ahja v, Võnnu, Tammistu 1984 suri August Janni praost – emeritus, Eesti Ev. Luteri kirik sünd Ahjal Tartumaa praost 1989 suri Aadu Meeksi kirikuõpetaja, hiljem Austraalias sünd Ahjal 2010 140 sünnist 1870 David Zirnask seltsitegelane seos Ahja, Võnnu 135 sünnist 1875 Eduard Saava proviisor seos Ahja 40 surmast 1970 Nikolai-Voldemar Luksep kooliõpetaja seos Vidrike, Saare, Ahja, Aakre 2011 1871 sündis Oskar Rütli Vene Riigiduuma saadik, Riigikogu rahvuskogu liige seos Ahja 1886 sündis Friedebert Tuglas kirjanik ja tõlkija seos Ahja, Uderna, Elva 1901 sündis Nikolai-Voldemar Luksep kooliõpetaja seos Karste, Vidrike, Saare, Ahja, Aakre 1976 suri Otto Tief EV peaminister seos Ahja Meil Tartumaa Muuseumis on Tuglasega seotud fotosid. Ka kohti siin lähistel. Võiksite meile külla tulla. Muide Tuglase sünniaasta on Elva esma-mainimise aasta ja tolsamal aastal hakati ilmas kokakoolat pruukima. Sel aastal siis 125! Tervitades Anneli Aan, pedagoog-kuraator

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri
Voog. Tee ise koduleht!