EST RUS

Ahja Valla Tuglase Muuseum

16.03.2005 Lõunalehte

16. märts 2005, ahja muuseum, Kommentaarid: 0

…“ Väike Illimar, kaua olen ma sinust eemal olnud ja su peaaegu unustanud. Kuid nüüd sattusin ma jälle neile maile, kus sa kord muiste liikusid…



 …Ja nii oli õnnelik ka su elu ses nüüd juba olematus majas olematu järve kaldal. Pane käed silme ette ja tuleta meelde! Sule kõrvad ja kuulata! On nagu kohiseks kuldne jõgi kauguses…”. Fr. Tuglas “Väike Illimar”

02. märtsil 1886ndal aastal sündis Tartumaal, Võnnu kihelkonnas, Ahja mõisas väike poiss, nimega Friedebert Mihkelson. Ta sündis mõisa puusepa Jüri Mihkelsoni peres teise lapsena, ning on tuntud kirjanikunimega Tuglas.

Mihkelsonide pere lahkus Ahjalt 9 aastat pärast tulevase kirjaniku sündi. Kuid kirkaima osa oma lapsepõlvest oli kirjanik veetnud siin, Ahjal.

Kui romaan “Väike Illimar” ilmus, oli mõisate aeg veel paljudel läbielatu ja kogetu. Lugu väikesest Illimarist on ühtlasi ka lugu ühest 19. saj. eesti mõisast läbi väikese poisi mäletamiste. Ahja ja väikese Illimari maa on sünonüümid. Jah, Ahja oli Tuglasele tema kõikide teede alguspunkt.

Kolmapäeval, 02. märtsil 2005. aastal taasavati kirjanik Friedebert Tuglase 119. sünnipäeval Ahja valla Tuglase muuseum.

Varem asus Tuglase memoriaaltuba  vanas mõisahäärberis, mis  häärberi halva seisukorra ja olude  sunnil oli külastajatele ligi kümme aastat suletud.

Muuseumi sisustuse ja eksponaatide korrastamist ning uuendamist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja - Põlvamaa Ekspertgrupp, Hasartmängumaksu nõukogu.

Avamispäeval olid tervitamas Ahja keskkooli lapsed õpetajate Rita ja Külli seatud etteastega. Südamlik oli Ahja keskkooli direktori sõnavõtt.

Ei puudunud ka tavakohane pühitsemis tseremoonia, õnnistuse ja head soovid andis kaasa  Võnnu Jakobi kiriku vaimulik Urmas Paju.

Muuseumi taasavamispäeva austasid oma kohalviibimisega ka eakate käsitööring “Kullaketrajad”, kellel täitub 5. tegutsemisaasta ja kes on andnud suure panuse kodukandi käsitöökunsti edasiviimisel, talletamisel ja propageerimisel noorte seas. Käsitööring tõi kaasa kohapeal villitud Illimari kosjaviina ja  virtin Sohvi retsepti järgi küpsetatud tädi Sohvi karaskid, mille retsepti teatakse ainult Ahjal. Valmis on esimesed komplektid käsitööringi esindusriietusest, mille aluseks on Võnnu kihelkonna naise pidulik riietus. Kangamaterjali muretsemist on toetanud Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp ning üks komplekt on mõeldud ka muuseumi perenaisele.  Täiskomplekt valmib 20. augustiks 2005, kui toimuvad  5ndad Võnnu kihelkonnapäevad Ahjal.

Muuseumi juhataja Katrin Roositalu

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri
Voog. Tee ise koduleht!