EST RUS

Ahja Valla Tuglase Muuseum

Armas oled, kodupaik

11. mai 2011, ahja muuseum, Kommentaarid: 0

Traditsiooniliselt igal aastal on au muuseumil võõrustada väärikaid külalisi, kes tulevad ahjamaile taas kokku selleks, et meenutada....
Need inimesed peavad Ahjat kalliks ning leiavad  2.augustil siia tee, et kohtuda armsate lapsepõlvesõpradega, et koosveeta õdus pärastlõuna. 

Kokkutulemise põhjus 2. august on Eduard Püttsepa sünnikuupäev. Kokkutulemise eestvedajad tema tütred Mai, Mall ja Ell.

Mai Katsuba (sünd. Püttsepp 1929.a.), Ahja koolijuhataja Ed. Püttsepa kõige vanem tütar, hiljem eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ahja kk, aastatel 1952-1960.
Mall Heinmaa (sünd. Püttsepp 1931.a.), suviti viibis sageli isakodus Järveotsa talus. 1. ja 2. kl. käis Ahja algkoolis. Mall meenutab, et  olude sunnil, kuna isa lastel polnud, oli sunnitud palju rändama ja elukohta vahetama. Isa oli hukatud tankitõrjekraavis ning ema oli sunnitud leidma tasuvat tööd, et lapsed elatada.
Ell Saviauk, (sünd. Püttsepp 1934.a.), on koostanud Ahja Keskkoolile oma isa 100. sünniaastapäeva auks eluloo, mida saab lähemalt uurida siin avanevalt lingilt: http://www.ahjakeskkool.ee/uldandmed/pytsep.html
Tiiu Aru, (sünd. Püttsepp 1938.a.) , sünnikoht ja lapsepõlvekodu samuti Järveotsa talus, Tiiu on lahkunud meie seast raske haiguse tõttu.
Ahja kuueklassilise algkooli  asutas Eduard Püttsepp 1930 sügisel. Kõik tema neli tütart on olnud väljapaistvad õpetajad.
Seltskond, kes kokku tuleb, on aastate möödudes erinev, sest auväärne kõrge iga 80+-, toob vahel sekka terviseprobleeme ning nõrgestab vastupidavust pikal teekonnal.

Vaike-Aliina Tamtik, sünd Rämmal, olnud Ahja algoolis õpetaja 1937-1942, Tartu Tütarlaste gümnaasium, 1944 õpetajate seminar kuni 1950, 10 aastat töötas Tartu Õpetajate Instituudi Harjutuskoolis, 1961 Ahjal 9 aastat õpetajaametit, 11 a Valgas ning taas Tartus Kommertsgümnaasiumis kuni aastani 2000. Lapsepõlve ja sünnikodu asub Ahjal Vanamõisas. Vaike ise räägib aga oma meenutustes, et  kasvatame 15 h põllul 20 a, kasemetsa. Isa ütles ikka, et las mõts kasus! Ja nii ongi.

Juhan Kolsar, sünd. Valgesoos, Ahja koolipoiss, 5. klassist, kuni 7. kl. Vene sõjaväes  korpuse ohvitser, vanemleitnant, kapteni auaste. Tartu ülikooli arstiteaduskond, lõpetanud 1957, töökohad Vastse-Kuuste haigla juhataja, Põlva rajoonihaigla peaarst, ja terviseosakonna juhataja. 1962 Tartu tervishoiuosakonna juhataha kuni 1967. Tartu Linna onkoloogiadispanseri kirurgiaosakonna juhataja....Llõpuks Tartu Arstliku Tööekspertiisi Komisjoni esimees ja kirurg kuni pensieani välja, 1980.a.
Ahja kohta on Juhanil ainult head mälestused, FR. Tuglas käis jalgrattaga tema isal Valgesoos  külas, olid koos karjas käinud.. . Kui vanajumal soovibja tervist annab, kohtume muuseumis ka tulevatel aastatel.

Miralda Püttsepp (sünd. Hirmo), Mustakurmu külas. 6 kl Ahja koolis, esimene raamatukoguhoidja, töötanud algusaegadel Ahja raamatukogus 5 aastat . Küsimusele, mis teeb Ahja sinule eriliseks, et igal aastal ahjamaile sammud sead, lööb Miralda kõlama helisevad lauluread: On kallis mulle kodupaik, nii hea on olla siin ja palju muljeid ilusaid siin ikka kaasa viin!

Põnev üllatus ootas muuseumi perenaist ees, sest seltskonnaga oli liitunud ka lembelaulik Sulo Tintse. Pikemal vestlusel selgus aga tõsiasi, et Sulol on Ahjalt pärit emapoolsed juured. Tsiteerin Tuglast: Ahja, see on mu kõikide rännakute lähtepunkt.... Tartu ja Ahja kant on üks pidepunkte, kust on ka Sulole kõik alguse saanud....  Sulo on Arno ja Mai Kikase lapselaps ning Ahja on temale h'ästi hingelähedane koht. Ise räägib aga sedasi, et iga kord, kui siiakanti satub, sõidab nimme siit läbi, et näha seda kohta ja maja, kus tema ema on sündinud- Järveotsa talu. Teab ka väiksest Illimarist ja selle raamatu kirjutamisest, kui Tuglas vanaemal ja vanaisal külas käis.
Sulo jutustab kaasahaarava loo, kui vanaisa oli Ahjal koolidirektor ja vanaema oli emakeele õpetaja,  oli neil mõisamajas korter. Neil olid lapsed, Sulo onu ja ema (kaksikud Tanel ja Külli). Pärastlõunane aeg oli, kui vanaema ja vanaisa andsid koolitunde - olid lapsed üksi mõisahoones korteris. Seal olid suured kõrged ahjud, mis olid hommikul köetud. Sellal, kui ema ja isa tundi andsid, tuli Tanelil ja emal idee, et mängiks midagi põnevat. Nii käivitati plekkallur ning  lapsed vedasid ahjust elutuppa vaiba peale hõõguvate sütega tuhka.  Kui tund läbi sai, siis võib vaid ette kujutada, kui suur võis olla vanaema ahastus nähes avanevat pilti... 
Selguse mõttes veel niipalju, et Eduard Püttsepp on Sulo vanaema isa. Tema ema ja onu - Külli ja Tanel käisid Ahjal esimeses klassis.

Kes tunnevad ja soovivad kokkutulekust osa saada, teadke, et IGAL AASTAL  2. AUGUSTIL, olenemata ilmaoludest KOHTUME AHJA TUGLASE MUUSEUMIS.

Külalisi usutles ja kirjatüki koostas Katrin Roositalu, muuseumi perenaine 02.08.2010.

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri
Voog. Tee ise koduleht!