EST RUS

Ahja Valla Tuglase Muuseum

Pool sajandit tagasi

1. juuni 2010, ahja muuseum, Kommentaarid: 4

oli Ahja mõisa ja Kärsa küla vahelise maantee ääres oru kaldal.....


"Pool sajandit tagasi oli Ahja mõisa ja Kärsa küla vahelise maantee ääres oru kaldal armetu onn. Nägin seda ise lapsena: vanadusest viltu seinad, männikoorest katus, korstna jätkuks silgutünn. Onnis elas pops Piitre Matson, pisut pahaloomuline mees, kellest ei jäänud ümbrusele häid mälestusi. Teda kutsuti Kaera- Keisriks, sest ta tegi oma onni ümber alati ainult kaeru maha. Ta harilik kõnekäänd oli:"Tii nii pallu kaaru, et saap keisrilegi!" Tema kolmest abielust oli tal hulk lapsi, kelle igaühe nime ette lisati isa hüüdnime järgi sõna "Kaera-". Ja nõnda kutsuti üht ta poegadest, kellest on alamal kõne, Kaera- Jaaniks.

Eelmisega oleks õiendatud ka J. Moodise teade ERA- s, nagu oleks Kaera- Jaan oma nime saanud mingist kaeravarguse loost. Tõsi küll, kohapeal oli tuttav kõnekäänd:"Moskva- Mari murdse, Kikka- Ann kirgse, Kaara- Jaan varast sakste kaaru." (Mainitud naised olid vene sõduritega kaasa läinud, üks Moskvasse ja teine Riiga, ning hiljem armetus olukorras tagasi tulnud.) Kuid selline nime seletus on tekkinud nähtavasti hiljem, kui Kaera- Keisri isik oli juba ununenud. Või kui siin oligi vargusega tegemist, siis käib teade ometi vana Kaera- Keisri kohta. Igatahes päris poeg oma hüüdnime juba isalt.

See Jaan Matson oli umbes kolm aastat Ahja mõisas lätlasest sepa Georg Biedermanni juures poisiks. Ta oli keskmist kasvu, blond, kõrgivõitu noormees, suur naistekütt ja -lemmik. Tunti teda ikka Kaera- Jaani nime all- ja temalt päranduski see nimi lõpuks ka tuntud tantsule.

Lugu, mis andis tõuke ta nime populaarsusele, juhtus tõenäoliselt a. 1889 ja on seotud muidugi naistega. Tollal pesti mõisa pesu endises õlleköögis, osalt selle suures eeskojas, osalt erilises pesuköögi- ruumis. Kord olid häärberitüdrukud (Kilk- Liisa, Janni- Mari jt.) otsustanud pärast pesupäeva ennastki pesta. Kuid sellest olid kuulnud ka Kaera- Jaan ja Kolli- Juhan- viimane oli juhmivõitu, kokutav mees, ametilt rätsep, kes samuti tundis huvi naiste vastu, kuid kellest ei hoolitud. Nad olid enese pesukööki suurte tõrte taha peitnud, kumbki omapead, teise teadmata. Milline jant sellest lõpuks sigines, seda praegu lähemalt ei mäleta. Kuid omal ajal oli sellest sagedasti juttu, nagu mäletan oma varasemast lapsepõlvest, mis möödus sama õllekoja seinte vahel."

Kohe sündmuse järel meisterdasid Ahja mõisa käsitöölised Kaera- Jaanile pühendatud pilkelaulu. Laul seoti viisi ja tantsuga, mis mingisugusel kujul olid varem juba tõenäoliselt olemas.

Kaera- Jaan - Jaan Matson ise oli aga ta nimega seotud laulule ja tantsule väga vihane. Ta olevat isegi nende pärast kodukihelkonnast ajutiseks Tartu kolinud. Kuid tants tuli järele! Fr. Tuglas arvas, et Jaan Matson pidi oma pika ea jooksul küll väga tihti haavust tundma, ilma et haavajail tema isikust oleks enam aimugi olnud.

Jaan Matson (1858- 1921), hüüdnimega Kaera- Jaan, tegutses Läänistes külasepana- algul Kiltre, hiljem Saava talu juures- peaaegu pool eluaega kuni oma surmani. Külasepp sai külalt maad, elamise, sepikoja ja loomade karjatamise õiguse. Ta töötas tavaliselt üksinda. Töötooja ehk sepiline tõmbas lõõtsa, lõi haamriga peale, tõi ka raua ja söed, vahel söögigi kaasa. Külasepa töödeks oli hobuserautamine, põllutööriistade parandamine ning rauast töö- ja tarberiistade tegemine. Eestimaa kubermangus oli tasuks tavaliselt vakk rukist ja vakk otra, Liivimaal vakk rukist. Ühe talu töödele kulus paar päeva aastas.

Jaan Matsoni päritolust ja tema noorusaegsest seiklusest tütarlastega Ahja mõisa pesuköögis on kirjutanud lähemalt Fr. Tuglas ( "Eesti kirjandus" 1939, lk. 357- 360.):

Kommentaarid: 4

Priit
2. märts 2011

Väga lahe lugu. Neid võiks siin teisigi olla. Ja neid võiks Ahja estraaditrupp või kooliteater ka lavale tuua. Olen mõelnud vaid seda, et kus see Piitre Matsoni onn täpsemalt asus? Kas keegi teab?

Katrin
7. märts 2011

Täna vestlesin telefonis Ahja juurtega auväärse härraga, kes suvel kodukanti sõidab ning sellel teemal pikemalt pidime arutlema. Ta mäletas küll, Matsoni nimelisi, kuid see nimi oli päris levinud ning Tuglase ja Raieste kirjeldus läheb lahku. Ehk annab kohapeal kaemine ja meenutamine suvel veidike infot juurde..... Kutsun aga kõiki üles taolisi legende kirja panema ning saatke aga julgesti muuseumisse- nii täieneb meie kodukandi legendide lehekülg - hoiame ja väärtustame seda, mis meil endil on, ikka elavana!

safety vest
9. märts 2016

suur tänu pakuvad seda infot, et see on väga kasulik artikkel

alicia
9. märts 2016

reflective vest

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri
Voog. Tee ise koduleht!