EST RUS

Ahja Valla Tuglase Muuseum

Aga kõik muu oli sellal tõesti Ahjal olemas

1. veebruar 2011, ahja muuseum, Kommentaarid: 0

nii nagu kirja pandud, ilus, puhas ja toimis hästi, just nagu linnas... 80.aastat tagasi....

Olen otsinud materjale Eesti Rahva Muuseumi jaoks ja leidsin sellise käsikirja isa paberite hulgast. Mõtlesin selle Ahjale Tuglase muuseumile saata. (Et mustand on halvasti loetav, trükkisin selle ära). Meenutab tänapäevast härrastemaja ülesehitamist ja vist ka asjaajamist.


Ilusat talve jätku Ahjale ja tervitusi!
Ell Saviauk
01.02.2011


Tänapäeva Ahja.

Kui kõneled Ahjast, siis ka päris võõras teeb niisuguse näo, nagu teaks ta kõik, mis Ahjast üldse teada on. Pikapeale selgub, et need teadmised on pärit siiski ainult Ahja Taevaskojast. Mõni kiidab seda, mõni laidab. Ahjalane ise on aga külmavereline /ükskõikne/ oma Taevaskoja vastu, ütleb ainult, et ennem olla neil Taevaskoda olnud, nüüd aga mitte. Linnasaksad olla selle ära rikkunud. Mine võta kinni ja tee selgeks, kas ahjalasel on veel Taevaskoda või mitte?

 Sellest õigest Ahjast ei ole aga paljudel  tõesti aimugi. Olgu kohe öeldud, et see päris Ahja  ei ole teps mitte seal, kus on Taevaskoda ja ei ole ka millegagi sarnane Taevaskojale. Ja mis see Taevaskoda siis  ikka ongi? Aga vaata Ahja, see on juba midagi! Noh, ütleme, et ta on nagu omaette linn! Aga partong, ega ta sellepärast linn ikka ei ole; ta ei ole isegi alev veel mitte! Ahja on lihtsalt Ahja! Et täpsemat ettekujutust saada, olgu öeldud, et siin on niisugused asutused ja ametimehed, nagu on seda arst, apteek, ämmaemand, postkontor, kool, viinavabrik, meierei, õllepood, kauplused  ja siis veel sepad, kingsepad, rätsepad, ja teisi ametimehi. Ja ka mitte väga kaugel on olemas niisugune tarvilik asutus, nagu seda on viinapood. Ehk tahad suvel supelda ja kala püüda, ole lahke, ka vesi ei puudu! Ühesõnaga, kõik on olemas, mida rahvale vaja. Ütle siis veel, et Ahjas ei ela nagu linnas! No mispärast too linn siis parem on? Ahjakas ise on uhke oma asutuste ja ametnikkude üle. Ütleb, et need olla ikka kohe paar kraadi kõvemad ja kangemad kui mujal. Ja on ka nii, et kehva asja ahjalane tõesti ei salli. Kui käesoleval sügisel keegi kohapeal  lugupeetud tegelane oma 70-aastast sünnipäeva pühitses, siis ajaleht, näe, ei tea kas meelega või kohe kogemata, teatas, et vanahärra pühitsevat oma 700 aastast sünnipäeva. Ahjalased ise sattusid sellest niivõrd  vaimustusse, et nüüd iga mees peab oma vanuse alammääraks kohe vähemalt 100 aastat.

Ainuke must plekk ja sant lugu on , et Ahja ei saa hakkama omale rahvamaja ehitamisega. Iga noor inimene kannaks tuhka pää peal ja kotiriiet seljas, kui see aitaks rahvamaja ehk lihtsalt maakeeli öeldes seltsimaja üles ehitada. On küll kunagi ka selle peale juba mõeldud ja valmis vaadatud koguni tohutu suur ait, kuid peenemat sisemust ei ole keegi seni raatsinud sellele anda. Kui mõni proovibki sellesarnast midagi teha, siis naabrile lõikab see otse südame alla, nagu „kreissaega” ja ta lööb vähemalt siin oma jalad vastu. No, on ka arusaadav, lased teisel rahvamaja valmis teha, mine siis ise veel kuhugi koolimaja nurka pidu tegema.Peakski seal pisikese kireva eeskava ära, aga näe, rahvas lihtsalt ei tule vaatama, on juba paremat näinud. Arukamad mehed ütlevad küll, et rahvamaja tuleb teha! Tarvis olla, kes ainult asja algataks. Praegu ei olla õiget algatajat. Võib olla, et see häda ka päris tõesti selles peitub! Kahju on ainult, et praegu rahvamajaks määratud hoone pika ootamise järele hakkab varemeteks muutuma ja lõpuks lammutada tuleb. Sellest on tõesti kahju. Elame ja näeme, ehk saab Ahja ka rahvamaja.

Kirjutaja on Eduard Püttsepp, Ahja rahvamaja projekteerija 1930-ndate alguses ja Ahja algkooli asutaja 1929.


Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri
Voog. Tee ise koduleht!